Minu arvutitunni päevik: My walkinkknnkknk

Leibur hoolib oma tarbijatest, hoolib nende homsest päevast.
Seisame selle eest, et inimeste elu oleks tervislikum ja et nende heaolu kasvaks läbi täisväärtusliku toidulaua.
Leiburi arendustegevus toetub Nordic Rye Forumi pikaajaliste uuringute tulemustele, mis puudutavad teraviljade tervislikke omadusi ja rukki tarbimist. See ühendus on suunatud ennekõike rukki kui maailma mastaabis harukordse toiduaine võimaluste maksimaalsele ärakasutamisele inimeste tervise parandamisel.
Tihe koostöö on meie grupil ka üleeuroopalise täistera uurimiseks ja propageerimiseks moodustatud võrgustikuga Healthgrain.
Ühena esimestest oleme liitunud septembris 2016 sõlmitud Täistera mõiste kasutamise Hea tava lepinguga Eestis, et fokusseerida tootearendust ja lihtsustada tarbijate tervislikke valikuid.

Iga tarbija leiab meie valikust enda soovide kohase, kolmandik Eestis müüdavast leivast-saiast on valmistatud just meie tehases. Toodame 20 erinevat sorti leiba ja 20 sorti saia, iga päev umbes 53 tuhat pakki leiba ja 125 tuhat pakki saia.
Leiburi toimimispõhimõte on alati olnud osta võimalikult palju toorainet Eestist, oma tootmise lähedalt.
Põhitoorained – rukki- ja nisujahu – ostame Eestist. Kodumaistelt ettevõtetelt on ka punane ja valge linnas, pärm, suhkur, linnasesiirup, mitmesugused seemned. Eesti talumeestelt ostame köömned ja riivitud porgandi. Eesti parimate tarnijatega on Leiburil välja kujunenud pikaajaline koostöö, mis võimaldab koos partneritega ka mitmekülgset arendustööd teha.
Leibur kasutab oma toodetes sadakonda erinevat tooraineartiklit ning lisaks kodumaisusele on meie jaoks väga tähtis ka tooraine kõrge ja stabiilne kvaliteet.

Leibur on Eesti vanim leivaküpsetaja ja seepärast peame oma auasjaks
kohaliku leivakultuuri edasikandmist.
Meil on olemas kogemused, aga ka uued teadmised. Areneme koos oma tarbijatega, tuues pidevalt valikusse nii uusi leivaretsepte Eestimaa kodudest kui ka maitseid ja tooteuuendusi Skandinaaviamaadest. Teeme oma tarbijate igapäevased valikud lihtsamaks ja tervislikumaks, pakkudes ehtsaid ning puhtaid maitseid ja täisväärtuslikku toitu.
Tallinna loomaaia põhiliseks missiooniks on loomkollektsiooni pidamine eesmärgiga teha teaduslikku uurimistööd, tõsta nii inimeste teadmisi kui kultuuri- ja haridustaset ning aidata kaasa liikide hääbuvate looduslike asurkondade taastamisele. Loomaaed on õppe- ja teadustöö baasiks nii üldharidus- kui kõrgkoolidele ja pakub külastajaile võimalust looduslähedases keskkonnas puhkamiseks.

Ühelgi loomaaial pole võimalik ühtviisi heal tasemel tegelda väga paljude liikidega korraga, mistõttu spetsialiseerutakse teatud loomarühmadele. Nii on Tallinna loomaaias maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Muude loomarühmade osas on valik ühekülgsem. Samas võib öelda, et oma 75-aastase eksisteerimise jooksul on kokku pandud põhjala põnevaim kollektsioon ning ka kasvandike sigimise on edukas. Need on tulemused, mis sõltuvad otseselt meie töötajate tahtest ja oskustest. Esimese loomaaiana Nõukogude Liidus võeti Tallinna loomaaed 1989. aastal loomaaedade ülemaailmse organisatsiooni (WAZA) liikmeks, Ameerika loomaaedu ühendava organisatsiooni (AAZA) toetajaliikmeks aga koguni kümmekond aastat varem. Hiljem on Tallinna loomaaed aktiivselt osalenud loomaaedade piirkondlike ühenduste asutamisel (EAZA ja EARAZA).

Tallinna loomaaed asub ca 89 ha suurusel alal, millest välispuuride ja aedikute all on umbes 26 ha. Tallinna loomaaia kollektsioonis on üle 7700 isendi ligi 600 liigist/alamliigist.

Järk-järgult on avatud loomaaia uusi ekspositsioone: 1999 troopikamaja, 2002 linnutiigid ja Sise-Aasia ekspositsioon, 2004 alpinaarium ja vööthüäänide aedik, 2005 troopikamaja ja emaelevantide aedik, 2006 amuuri leopardide ja lõvide ekspositsioon, 2008 tehti elupaik jaapani makaakidele ja korrastati elevantide siseekspositsioon, 2008 avati kureaedik, 2011 ehitati väikeste kaslaste kompleks, 2012 valmis känguruaedik, 2013 ehitati teravmokk-ninasarviku ekspositsioon, 2014 valmis karakali puur. 2014. aastal sai valmis ka kauaoodatud loomaaia keskkonnahariduskeskus koos aastaringselt tegutseva laste loomaaiaga, mis oli parim kingitus Tallinna loomaaia 75. sünnipäevaks. Vanades vene sõjaväeladudes on veel mitmeid loomi, sealhulgas jääkaru, kelle elutingimused parandamist vajavad.

1937. aastal oli Helsingis maailmameistriks tulnud Eesti Laskurliidu võistkond lisaks nn Argentiina karikale toonud Soomest kingitusena kaasa ka ilvesepoja Illu. Temast sai Tallinna loomaaia esimene eksponaat ja vapiloom. Kadrioru pargi serva rajati esialgne väljapanek, et edaspidi leida koht korraliku loomaaia rajamiseks. Pärast Eesti annekteerimist 1940. aastal, kui keelustati seltside ja liidud, läks loomaaed Tallinna linnavalitsuse alluvusse ning tegutseb munitsipaalasutusena tänini. Kadrioru nõlvale jäi loomaaed 1983. aastani, mil koliti uuele ca 89 ha suurusele territooriumile Veskimetsas.

Eestis, nagu enamikus pärast Esimest maailmasõda iseseisvunud riikides, jõuti kultuuri ja majanduse arengus loomaaia loomiseni alles Teise maailmasõja eelõhtuks, kuigi arutelu selle vajalikkuse üle algas siin kohe omariikluse väljakuulutamise järel. Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939. Põhikoormus Selle sündmuse ettevalmistamisel langes Loomakaitse Liidule ning Loodushoiu ja Turismi Instituudile.
Kabeleid on kolm: Juudi kalmistu, Kaarli ja Püha Vaimu koguduse kabel. Ka Jaani kogudusel oli 20. sajandi algul oma puust kellatorn, mis ei jäänud küll kauaks püsima.
Iseseisev neist on Juudi kalmistu (1910). 1926. aastal rajati kalmistu põhjaküljele Tuletõrjujate matmispaik. Kalmistu lähedal tegutseb hauakivide valmistamise töökoda.
Rahumäe kalmistu avati 1903. aastal mitmele kogudusele: Tallinna Kaarli, Jaani, Pauluse, Püha Vaimu, Peeteli, Immaanueli, Karmeli, Läti, Rootsi, Baptisti ja Vennastekogudusele.
Rahumäe kalmistu on kalmistu Tallinnas Nõmme linnaosas aadressil Rahumäe tee 8a.
TULE HÜPPAMA - tule üksi, sõprade või terve perega!Hüppa nii kuis jaksad ja süda lustib. Hüpata saab seitse päeva nädalas. Hüppamiseks osta kassast batuudikeskuse päevapilet, mis lubab hüpata terve päeva batuudimaastikul ning lisaks kasutada kõiki teisi atraktsioone - turnimislinnak, sumokostüümid, lauamängud, õhubatuut, trikirattad jne. 5-aastased ja nooremad lapsed pääsevad batuudile ainult koos vanemaga, lapsevanem eraldi piletit ostma ei pea. Päevapileti hind on 7,90 €. Pisematele külastajatele, kes ei soovi hüpata suurel batuudimaastikul pakume soodsamat piletit hinnaga 4,80 €. Perepäevapilet hinnaga 22,50 € kehtib kuni neljale pereliikmele. Lapsevanematele, kes ise atraktsioone ei kasuta, on sissepääs tasuta. Pilet kaotab kehtivuse majast lahkudes. Tutvu kindlasti Skyparki reeglitega.
Kristiine Keskus on kaupluste arvu poolest üks suurematest kaubanduskeskustest Eestis!

Kristiine Keskus avas uksed 1999. aastal. Esimene juurdeehitus tehti aastal 2002, kui Keskus laienes 17 000 m2 võrra. Aastal 2010 loodi teise laiendusega juurde 13 600 m2 uut pinda. 2011. aastal omandas Kristiine Keskuse kaubanduskinnisvara ettevõte Citycon Oyj.

43 700 ruutmeetrisel äripinnal tegutseb ligikaudu 170 kauplust. Kristiines on umbes 100 erinevat moepoodi ja 18 suurepärast söögikohta. Kristiinet külastab päevas ligikaudu 20 000 inimest ja Keskusel on suur õue-, sise- ja ka katuseparkla.

Taaraautomaadid on avatud iga päev 08.00-23.00 ja asuvad parkimismajja viiva kaldtee all. Ligipääs õueparklast.
Siselinna kalmistu on kalmistute kompleks Tallinnas Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis aadressil Toonela tee 3. 18 hektari suurune praegu kasutuses olev kalmistukompleks paikneb Tallinna lõunaküljel, Tartu maanteest poole kilomeetri võrra läänes, Ülemiste järvest üle Järvevana tee.

Siselinna kalmistu skeem

Ajalooliselt kuuluvad Siselinna kalmistu alla kolm eri aegadel tekkinud kalmistut:

Territooriumil asus ka neli Nõukogude võimu ajal hävitatud^[viide?] kalmistut:

Vene tänaval (16b) asuvale Rooma-Katoliku Kiriku Peeter-Pauli koguduse Poola-katoliku kalmistu Poolamäel, rajatud 1844. aastal,
vana juudi kalmistu, rajatud 18. sajandil (Magasini tänava poolsel küljel) ja
muhamedi kalmistu, rajatud 18. sajandi lõpus (asus Sõjaväekalmistu kõrval).
Koolerakalmistu, rajatud 1860. aastate kooleraepideemiate aegu

This open area at the edge of Old Town is a place of national symbolism and civic pride, as well as a favourite gathering spot.

From the last days of the Tsars and through Estonia's first period of independence, Freedom Square (Vabaduse väljak) was a place of parades and fanfare, but fell into neglect during the Soviet and post-Soviet period. In 2009, after extensive renovation, it was restored to its former glory.

Now it's a sophisticated place to relax, filled with benches and cafés, and faced by two art galleries. Most of all this is one of best places to see evidence of the city's 1930s-era building boom, with art-deco and functionalist buildings flanking two sides of the square. The large pillar with the cross that dominates the west side of the square is one of its new features. This is the Monument to the War of Independence, commemorating Estonia's hard-fought struggle in 1918 – 1920 to free itself of foreign rule.

To get a glimpse of the square's older history, all you have to do is look down. A glass panel in the street on the northwest corner of the square reveals the foundation and stairs of the Harju Gate tower, which stood here in medieval times.

Check out a short video about Vabaduse väljak.

Visit Vabaduse väljak virtually at Tallinn's 3D application, downloadable here: 3d.tallinn.ee. See the source image

8.Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10.
Aleksander Nevski peakirik ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu (mis oli sel ajal Eestimaa kuberneri residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega^[1]. Varem, veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg (Dom Markt)^[2]. Koguduse liikmed soovisid ehitada väikest kogudusekirikut Vene turu äärde või Tallinna Peetri Reaalkooli vastu, kuid Šahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus"^[3]. Maa kuulus Tallinna linnavalitsusele, kellelt keegi kiriku ehitamiseks luba ei küsinud^[4]. Peakiriku ehitamiseks korraldati üle-Venemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda isegi oma kaelaskantavad ametimärgid. Vene kirikuarhitektuurist lähtunud historitsistlikus stiilis pühakoja ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Peakirik sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski järgi.
Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel, 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell.
1928. aastal arutas Riigikogu ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale ja kirikuhoone sümboliseerib paljudele venestamist, kuid see kutsus esile õigeusklike rahvusvahelise protesti ja Riigikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. Sarnaseid üleskutseid esitati ajakirjanduse veergudel veel ka hiljem, 1936. ja 1938. aastal. Leiti, et kiriku sibulkuplid ei sobi Tallinna kui vana hansalinna arhitektuuriga.
1936. aastal vahetas senine vene kogudus kiriku eesti Siimeoni kogudusega, ühtlasi sai kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Vene koguduse lahkumisjumalateenistus toimus 6. detsembril 1936^[5].
1937. aastal algas kiriku remont, millega ühtlasi eestipärastati tema välimus^[6].
Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule.

9.
Mustpeade vennaskonda Tallinnas on esmakordselt mainitud 1400. aastal ja selle tekke ajaks loetakse 1399. aasta. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ja välismaiseid kaupmehi, kes viibisid küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärk. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel. 1990. aastate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.
Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal.
1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist.
Järgmine suur ümberehitus tehti hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik Jüri Arrak).
Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944–1965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nimeline Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (1965–1968), 1969–1991 Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad on tantsuansambel Sõprus (juhendaja Ilma Adamson), segakoor Noorus, meesansambel Vanad sõbrad, tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja Ants Tael ja vanasõidukite klubi UNIC esimehe & ME peakorraldaja Kirss V. kontor. Aastatel 2000,2001,2002 ja 2006 krooniti Mustapeade majas aasta Eesti Miss Estonia tiitlivõitjad E.Mikomägi,I.Roos,J.Tafenau,K.Klemmer ja Mister Eesti V.Loonde.

10.Tammsaare Park is located in the centre of Tallinn, between the Estonia Theatre and Viru Keskus shopping centre. In 1896, one corner of the park became the new site of Tallinn's market, which was formerly located on Town Hall Square. From 1903-1905 the park was home to a giant wooden 'Interimstheater' - a barn-type hall that was a venue for theatre performances and cinema screenings.
When this building burnt down, the space was landscaped and pathways were constructed.
In 1978 a statue of A. H. Tammsaare was erected in the centre of the park, designed by Soans and Luup), to mark the Estonian author's 100th birthday.
There are 46 species of trees and bushes in the park, including a number of rare trees. The park was placed under protection in 2004.